Urme Raadik ja Sille Jõgeva: partner kui parim terapeut ja õpetaja. "Teadlik suhe"
O leme kõik kogenud suhtes hetki, mis rahustavad ja toovad turvatunde. Samuti oleme ilmselt kogenud ka hetki, mis raputavad meid päris korralikult ning viivad ära igasuguse turvalisuse. Sageli tahaksime uskuda, et armastussuhe tähendab paika, kus saab …
Oleme kõik kogenud suhtes hetki, mis rahustavad ja toovad turvatunde. Samuti oleme ilmselt kogenud ka hetki, mis raputavad meid päris korralikult ning viivad ära igasuguse turvalisuse. Sageli tahaksime uskuda, et armastussuhe tähendab paika, kus saab lihtsalt puhata — ilma valusate teemade, konfliktide ja ebamugavate peegeldusteta. Ometi avastavad enamus inimesi lähisuhtes midagi ootamatut: partner puudutab meis ebamugavaid kohti ning saame valusaid kogemusi, milleks me armastussuhte alguses ealeski valmis ei olnud.
Imago suhtetöö looja Harville Hendrix on öelnud, et meie partner võib olla meie parim terapeut ja õpetaja. Esmapilgul võib see tunduda romantilise liialdusena, kuid sügavamalt vaadates peitub selles oluline tõde inimese psühholoogia ja kiindumussuhete kohta.
Me ei too suhtesse ainult iseennast. Me toome kaasa oma lapsepõlve kogemused, õpitud kaitsemehhanismid, hirmud, igatsused ja kõik need kohad, kus me kunagi ei saanud päriselt nähtud või hoitud olla. Just lähisuhe aktiveerib need sügavamad kihid meis kõige tugevamalt.
Miks partner puudutab kõige valusamaid kohti?
Lähisuhe on inimese jaoks üks intensiivsemaid emotsionaalseid keskkondi. Kui tööl saab distantseeruda ja sõprussuhetes mõnda ebamugavat teemat vältida, siis partnerlussuhtes tulevad nähtavale meie sügavaimad vajadused: vajadus olla armastatud, tunda end olulisena, kogeda turvalisust.
Harville Hendrixi sõnul valime me sageli alateadlikult partneri, kes meenutab emotsionaalselt meie varasemaid kiindumuskogemusi. Seda mitte selleks, et meid karistada, vaid selleks, et anda võimalus tervenemiseks. See tähendab, et meie partner aktiveerib tahtmatult meie vanu haavu — hüljatuse tunnet, kriitikatundlikkust, kontrollivajadust või hirmu läheduse ees.
Näiteks võib inimene, kes kasvas üles emotsionaalselt kaugete vanematega, kogeda partneri vaikust või omaette olemise vajadust väga valusalt. Kuigi tema partner vajab võib-olla lihtsalt puhkust või aega mõtlemiseks, aktiveerub sellisel juhul inimeses lapsena kogetud tunne: „Mind jäetakse jälle üksi.” Selle tulemusel võib ta muutuda ärevaks, nõudlikuks või hakata hoopis partnerit kontrollima, kuigi tegelik vajadus on hoopis igatsus turvatunde järele.
Teine inimene võis kasvada keskkonnas, kus eksimine tõi kaasa kriitika või häbistamise. Täiskasvanuna võib ta reageerida partneri täiesti neutraalsele märkusele erakordselt tugevalt, sest tema närvisüsteem kuuleb selle taga vana sõnumit: „Ma ei ole piisavalt hea.“ Selle asemel, et kuulda ühte konkreetset lauset, kogeb ta korraga kogu varasemat valu.
Või näiteks inimene, kes õppis lapsena, et lähedus tähendab kontrolli või liigset sekkumist, võib hakata suhtes eemalduma just siis, kui partner soovib lähedust ja ühendust. Ta ei pruugi tegelikult karta partnerit — ta kardab tunnet kaotada iseennast.
Sellistes hetkedes ei reageeri me sageli mitte ainult olevikule vaid reageerime ka oma minevikule.
Seetõttu ei ole konflikt suhtes alati märk sellest, et oleme koos vale inimesega. Mõnikord tähendab konflikt hoopis seda, et midagi meis vajab tähelepanu, mõistmist ja uut kogemust.
Partneritevaheline tervendav jõud
Harville Hendrix jõudis oma töös klientidega olulise taipamiseni: terapeudina ei olnud tal võimalik pakkuda kaugeltki nii suurt tervendavat mõju, kui partnerid suutsid pakkuda teineteisele.
Ta märkas, et kõige sügavamad muutused sündisid hetkedel, kus klient koges, et tema partner kuulas, mõistis ja hoidis teda teisiti kui kunagi varem.
See taipamine sai aluseks Imago suhteteraapiale. Hendrix hakkas võimalusel kutsuma teraapiasse kahte inimest korraga, sest just partneritel on võimalus mõjutada teineteise närvisüsteemi, turvatunnet ja eneseväärtust kõige sügavamal tasandil.
Imago terapeudi roll ei ole olla suhte „parandaja“ vaid aidata juhtida protsessi, kus partnerid õpivad ise teineteisele tervendavat kohalolu pakkuma. Protsessi keskmes on Imago dialoog — struktureeritud viis suhelda nii, et mõlemad inimesed tunneksid end päriselt kuulduna ja nähtuna.
Imago dialoog õpetab:
- kuulama ilma katkestamise ja kaitseta;
- peegeldama partneri mõtteid ja kogemust;
- mõistma tema tundeid isegi siis, kui me ei nõustu;
- väljendama empaatiat;
- looma emotsionaalset turvalisust ka konflikti keskel.
Sellise suhtlemise kaudu on võimalik minna koos läbi ka väga valusatest teemadest — truudusetuse hirmust, häbitundest, ebapiisavuse kogemusest, üksindusest või eemaldumisest.
Ja paradoksaalsel kombel ei muuda need teadlikult läbitud raskused suhet nõrgemaks vaid hoopis tugevamaks ja lähedasemaks. Iga kord, kui inimene kogeb, et tema valu ei vii eemaldumiseni,vaid sügavama ühenduseni, sünnib suhtesse rohkem emotsionaalset lähedust ja turvalisust.
Ükski teraapia ei suuda asendada kodust suhteruumi
H. Hendrixi lähenemist kinnitab ka lastepsühhiaater ja neuroteadlane Bruce D. Perry, kes on oma töös korduvalt rõhutanud, et inimese närvisüsteem paraneb eelkõige turvalistes suhetes. Ta kirjeldab, kuidas trauma ei ole ainult see, mis inimesega juhtus, vaid ka see, mis jäi pärast juhtunut puudu — turvaline kohalolu, rahustamine, ühendus.
Perry sõnul ei piisa tervenemiseks üksnes teraapiatundidest, kui samal ajal inimese igapäevases suhteruumis midagi ei muutu. Inimese aju ja närvisüsteem õpivad korduste kaudu. Kui inimene kogeb teraapiakabinetis mõistmist, kuid naaseb koju keskkonda, kus on pidev kriitika, emotsionaalne eemaldumine või hirm, siis ei saa uus kogemus piisavalt kinnistuda. See ei tähenda, et teraapia pole oluline ja vajalik, kuid teraapia mõju sõltub suurel määral sellest, millises suhteruumis inimene enamuse oma ajast veedab. Imago suhtetöös annab terapeut paarile kaasa teadmised, oskused ja kogemused, kuidas ka kodustes tingimustes pakkuda teineteisele turvalisust ja eriti just siis, kui emotsioonid on üleval ning ruumis pinge.
Turvaline suhe loob närvisüsteemile võimaluse rahuneda. Sellises suhtes ei pea inimene pidevalt kaitsma end rünnaku, häbi või hüljatuse eest. Alles seejärel saab tekkida uudishimu iseenda vastu, võime reflekteerida ja julgus muutuda. Ehk siis suurim areng ja tervenemine toimub suhetes.
Mitteturvaline suhteruum ei tähenda alati valet partnerit
Sageli jõuavad paarid kriisihetkel järelduseni, et probleemiks on „vale inimene“. Paljudes suhetes ei ole peamine küsimus mitte vale partner vaid hoopiski oskamatus tulla teadlikult ja turvaliselt toime iseenda ja teise inimese emotsioonidega.
Enamik meist ei ole kunagi õppinud, kuidas reageerida partneri hirmule, häbile või ebakindlusele viisil, mis looks turvalisust.
Kui partner küsib:
- „Kas sa ikka armastad mind?“
- „Kas ma olen sinu jaoks piisav?“
- „Kas sul on kellegi teisega huvitavam?“
siis kuuleme sageli nende küsimuste taga kriitikat, kontrolli või liigset emotsionaalsust. Tegelikult peitub nende küsimuste all enamasti sügav inimlik hirm kaotada ühendus ja olla hüljatud.
Imago suhtetöö üks suur väärtus seisneb selles, et see õpetab tavalistele inimestele oskusi, mida me seostame sageli terapeutide oskustega, mida tuleb pikki aastaid õppida. Imago suhtetöös õpitakse kuulama mitte ainult sõnu vaid emotsionaalset kogemust nende taga. Õpitakse olema sõbralikult ja uudishimuga kohal ka siis, kui teineteise vaadete või mõtetega nõus ei olda.
Õpitakse peegeldama, valideerima ja väljendama empaatiat isegi olukorras, kus partneri reaktsioon tundub esmapilgul ebamõistlik või ebamugav.
Näiteks võimet kuulajana öelda: „Ma ei koge seda samamoodi nagu sina, aga ma mõistan, miks sa nii tunned.“
Või: „Ma näen, et sul on hirm mind kaotada. Ja ma tahan, et sa teaksid — sa oled mulle oluline.“
Sellised hetked võivad olla sügavalt tervendavad ja eelkõige seetõttu, et inimene saab võibolla esimest korda oma elus kogeda turvalist kohalolu, mitte häbi, naeruvääristamist võin eemaldumist.
Teadlikus suhtes õpime samm-sammult:
- mõistma iseenda reaktsioone;
- märkama oma kaitsemehhanisme;
- kuulama partnerit ilma kohese kaitse või vasturünnakuta;
- looma rohkem emotsionaalset turvalisust;
- kasvama koos, mitte vastandudes.
Unistuste suhte loomine on teekond ja see sünnib kahe inimese vahel — läbi teadliku kohalolu, aususe ning valmisoleku õppida armastama viisil, mis aitab mõlemal inimesel areneda.
Partner ei pea olema täiuslik terapeut
Oluline on mõista, et mõte „partner kui terapeut“ ei tähenda, et partner peaks võtma professionaalse terapeudi rolli või vastutama teise inimese tervenemise eest. Enamjaolt ei vaja inimene, et partner lahendaks tema probleemid. Ta vajab kogemust, et tema tunded on lubatud ja et keegi jääb tema kõrvale ka siis, kui ta on kurb, vihane või hirmul.
Teadlik suhe kui arenguruum
Me elame kultuuriruumis, kus armastusest räägitakse sageli kui tundest. Pikaajaline lähisuhe on palju rohkemat kui lihtsalt üks tunne. See on koht, kus kaks inimest koos kõigega, mis neil kaasas on, sealhulgas ka närvisüsteemid, õpivad koos elama. Koht, kus saavad nähtavaks meie automaatsed kaitsed ja õpitud mustrid.
Teadlik partnerlus tähendab valmisolekut eneselt küsida:
- Miks ma reageerin just nii?
- Mida see olukord minus tegelikult puudutab?
- Mida minu partner praegu vajab?
- Kuidas luua rohkem turvalisust, mitte rohkem kaitset ja reageeringut?
Teadliku suhte eesmärk ei ole leida inimene, kes meid kunagi ei ärritaks. Teadliku suhte sügavam eesmärk on õppida, kuidas jääda ühendusse ka siis, kui meis aktiveeruvad vanad haavad.
Teadlikus suhtes ei ole partner lihtsalt kaaslane meie eluteel vaid inimene, kelle kaudu õpime iseennast sügavamalt tundma.
Meil on sageli romantiline illusioon, et armastus päästab meid valust. Tegelikkuses teeb armastus sageli midagi palju olulisemat — ta toob valu nähtavale, et see saaks lõpuks terveneda.
Sellepärast saab partner tõepoolest olla meie suurim õpetaja - mitte seetõttu, et ta teab meist rohkem vaid seetõttu, et lähedus teeb nähtavaks kõik selle, mida me muidu oskame isegi iseenese eest hästi peita.
Kui õpime suhtesse looma piisavalt teadlikkust, turvalisust ja empaatiat võib kodusest suhteruumist saada koht, kus inimene ei pea enam ainult ellu jääma vaid saab lõpuks hakata päriselt tervenema ja arenema.
Rubriigis “Teadlik suhe” jagavad Imago suhteterapeudid Urme Raadik ja Sille Jõgeva oma teadmisi ning kogemusi 10-aastase paaride nõustamise teekonnalt ja koolitustelt, mis põhinevad Imago suhteteraapia rajaja psühholoog Harville Hendrixi meetodil. Iga lugu sisaldab ka üht praktilist harjutust.