Erkroheluses sukelduvad teineteise muusikasse alternatiiv-poprocki Frankie Animal ja hiphopi-elekroonika Solecline.
Frankie Animal on alternatiiv-pop/rokk bänd Tallinnast, mille tuumiku moodustavad laulja Marie M. Vaigla, kitarrist Jonas Kaarnamets ja bassimängija Jan-Christopher Soovik. Laiemale publikule sai bänd tuntuks 2018. aasta Eesti Laulul looga “(Can’t Keep Calling) Misty”, eelmisel aastal ilmunud singel “you, i need you” püsis Raadio 2 TOP 10’s kaksteist nädalat ning bändi viimane singel “i want it (if you want to)” pärineb eesootavalt albumilt.
Solecline aka Sander Rajamäe on produtsent, kelle loomingus on enim saanud tähelepanu kõik, mis seostub hiphop´i ja elektroonilise muusikaga. Nende kahe žanri ja mõjutuste taustal on välja kujunemas ka tema praegune käekiri, mida ta ise tahaks nimetada triphop´iks. Solecline’i äsja väljaantud debüütalbum kannab nime “Adjust to the Loneliness” ning albumilt pärinev duubelsingel ilmus ka ka 7-tollisel vinüülplaadil.
Frankie Animal Soleclinest: "See ongi Solecline’i võlu - midagi hakkab kohe juhtuma, etteaimamatut"
Solecline on artistina minu jaoks uus ja värske avastus Eesti muusikas. Kuulan ära tema uue albumi - meeldib. Viib mind öisele sõidule, mis jõuab tumedusse, sügavusse, isegi sensuaalsusesse, käib augus ja maandub pehmelt ja optimistlikult tagasi helgusesse, koju. Tervik haarab vooluga kaasa, see on tundmatu ja võõras, aga põnev. See ongi Solecline’i võlu - midagi hakkab kohe juhtuma, etteaimamatut. Kas see saab olema seiklus või bad trip, ei tea.
https://open.spotify.com/track/6JYUu61dNzotPsxqLNivtA?si=491d0a2061e14870
Valisin albumi pealt loo “Cargo Dub”. See on sõidu haripunkt, asjad hakkavad juhtuma, kõditav ja kurjakuulutav vibe. Natuke nagu tahaks ära, aga samas on huvitav - millega see lõpeb? Kõrbeflööt ja perkussioon koos elektroonikaga moodustab ebamaise terviku ja kooskõla, et ma ei saagi aru, kus ruumis ma viibin. Kohtuvad tühi kõrb ja öötuledes urbanistlik underground, puusi nõksuma panem groove ja staatiline bass, akustilised instrumendid ja sünteesitud heli. Need helid tulevad kaugelt, arenevad paksuks ja mahlaseks kihiks ja kaovad jälle tühjusesse. Väga maitsekalt. Kujutan ette, kuidas see võiks suurema bändiga live-esituses saalitäit inimesi hüpnotiseerida, seda läheks kuulama.
Solecline Frankie Animalist: "Just nagu oleks avanud akna ja sealt pressib tuppa kosutavat õhku pärast esimest kevadist paduvihma"
“Frankie Animali osas liigub mõte esimesena IDA Raadio avamise aega, kui olin seal alustanud tööd produtsendina. Jonas käis raadios tegemas NABA. nimelist saadet. Olin ise värskelt kolinud Tallinna ning kohalik muusika ja siinsed tegijad olid minu jaoks veel võõrad. Raadios toodi muusika kandikul kätte ja üsna ruttu sain selgeks, millises bändis või nime all keegi musa teeb. Nii kuulsin ka bändist Frankie Animal.
Tunnistan, et indie-roki vaimustuses olin ammu, siis kui põhikool hakkas parasjagu lõppema. Kaugemal on seda ikka ja jälle kostnud ning kui raadios mängib, siis kuulan mõttega. Nüüd viimased päevad teadlikult Frankie-t kuulates kõlab muusika värskelt. Just nagu oleks avanud akna ja sealt pressib tuppa kosutavat õhku pärast esimest kevadist paduvihma,” räägib Solecline.
https://open.spotify.com/track/5y50X0qTquKq9uqbJDhttD?si=039d0d8371d9404e
“Viimasel ajal püüan aina enam keskenduda nüanssidele, mida muusikud on tundide, päevade või kuude kaupa vorminud. Mõned helid või tekstuurid panevad kõrvu kergitama rohkem kui teised ning seda ka Frankie uue loo juures. Esiteks läheb mu tähelepanu trummidele, mis kõlavad mõnusalt turskelt. Paitav ja sametine, meeldivalt täidlane vokaal röövib aga kiiresti tähelepanu. Veidi kaugemal kõlab pehme puhkpill või selle sarnane süntesaator, mida pärast kuulamist peas edasi ümisen. Minu jaoks on tihti muusika seotud konkreetse aja ja kohaga. Eriti mõne hea loo või albumi esimene kuulamine, sest see jääb meelde ehedamalt. Ka Frankie lugu on märgiline, sest minu jaoks algas tänavune kevad hetkel mil lugu esimest korda kuulasin.
Hiljaaegu olin jalutamas mööda Stroomi rannajoont, lugu klappides ja kevadine päike peakohal. Ka kirjutamise ajal kuulan, sel korral kõlaritest ning muusikaga seguneb väljast kostuv vihmasadu. Mõlemas hetkes on olnud tunne, et kõik klapib. Kujutan ennast tegemas loost alternatiivset versiooni. Grammivõrra aeglasem, sissevaatavam ja nügiks kõla sinna triphop’i poole,” analüüsib Solecline Frankie Animali uut lugu.
