Edasi kultuurisoovitusi: mai

Kultuurisoovituste rubriigis jagavad Edasi toimetajad ja autorid elamusi kultuurivallast, ja see vald on laiem kui igapäevane kultuurikalender ning uudisväärtuslikkuse asemel lähtutakse isiklikust kogemusest. Piiranguid ei seata ka tavaliste kirjandus-kunst-film-teater-muusika radadega, mõistame kultuuri all loomingulist eluhoiakut.

Seekordses kimbus soovitavad Santa Zukker (kunst), Tõnu Karjatse (film), Valner Valme (raamat, muusika), Kadri Kroon (toit).

NÄITUSED. Noort kunsti ja fotograafiat. Santa Zukker soovitab:

Suve lähenemise ja rändlindude saabumise jälgimise kõrval ei tasu unustada näitusesaalide külastamist. Mai pakub palju võimalusi kunstiga suhelda. Näiteks alternatiivgaleriipind Telliskivi Loomelinnakus avab noore kunstniku Darja Morozova kunstinäituse "Of opposite colors", mis väljendab kunstniku mentaalset liikumist Ida-Virumaalt Tallinna. Tema sisekaemusi, ümbritseva tunnetamist ning identiteediküsimusi on vaatajal huvitav jälgida. Näitus jääb avatuks 31. maini. Käes on ka oksjonite aeg - mil tasub märgata samuti noori, kes võivad jõuda tulevase kunstikoguja seinale. Koguni 90 noore kunstniku teost koondub Art&Tonicu galeriisse Tallinnas (Pärnu mnt 146). Näitusel võib kohata eri meediume maalist installatsioonini. Kevadoksjon "Osta noort kunsti" peetakse 15. mail kell 18. Elva Kultuurikeskuse näitusesaalis on avatud sügavalt kontseptuaalne fotograafianäitus: Sigrid Six Lõhmuse "Analytical geometry practice 2", mis keskendub geomeetria ja matemaatilisuse lõimumisele kunstiteostes, manipuleerides selle juures aja mõistega. Näitus on lahti mai lõpuni. [caption id="attachment_274731" align="aligncenter" width="768"] Foto: Telliskivi Loomelinnaku galerii veebileht[/caption]

LAUL. Metal-Grünberg. Valner Valme soovitab:

Pole varem siin rubriigis nii lühikest asja soovitanud: üks lugu, mis kestab kaks minutit ja 18 sekundit. Aga eraldi soovitust see väärib: metalansambel Intrepid võttis ette Sven Grünbergi laulud filmist “Hukkunud Alpinisti hotell” ja keevitas neist metalse sulami, mis on küll pisike, aga üüratu. Paari minutisse mahub palju jõudu ja müstikat. Materjali metalli valades ei lähe kummalisel kombel kaduma Grünbergi palu iseloomusav õrnus ja lendlevus. Tempo on pigem mõõdukas, aga aeg on tihendatud nii, et 2.18 tundub palju pikemana. Grünbergi põhilood nimetatud filmist, “Ball” ja “Laviin”, on nüüd koos palas “Ball/Laviin”. Intrepid esitles laulu galal EFTA 2026, mille jaoks lugu bändilt tellitigi. Intrepid on ammused Grünbergi austajad ja nad kasutasid “Naksitrallide” tunnuslaulu aastaid kontsertide outro’na. Intrepid sõlmis lepingu Kurvad Uudised Recordsiga ja uus EP on sealt tulemas. https://www.youtube.com/watch?v=Ps3cWTVQ5Pk&list=RDPs3cWTVQ5Pk&start_radio=1

RAAMAT. Charles Dickens, "Kõle maja". Valner Valme soovitab:

Kes ei teaks Charles Dickensit (1812–1870). Teda on eesti keelde tõlgitud ka mühinal, üle kümne nimetuse lasteraamatutest tema kuulsaimate romaanideni "Oliver Twist", "David Copperfield" ja "Suured lootused". Dickensi siinmail tuntuimaks romaaniks võib aga hoopis pidada "Jõululaulu", mida on tõlgitud neli korda, esimest korda 1882 Jakob Kõrva poolt ja viimati tegi seda Jüri Kolk aastal 2023. Tõsi, Kõrv kirjutas "Jõululaulust" lühema ümberjutustuse nime all "Jõulu õhtu". Selle kõige varju on jäänud fakt, et Dickensi elu põhiteos "Kõle maja" oli eesti keeles seni ilmumata. Selle ränga töö võttis ette Triinu Pakk ja romaan ilmus nüüd EKSA kirjastusest. Töö võis olla ränk mahu poolest: 1002 lehekülge pole naljaasi, ja võib-olla sellepärast originaalis "Bleak House" ilmunud teos meil seni ilmumata oligi. "Kõle maja" ilmus esimest korda osade kaupa aastatel 1852–1853 ja kritiseerib teravalt Inglismaa 19. sajandi ühiskonda, andes läbilõike eri sotsiaalsetest klassidest. Romaan jälgib mitmete värvikate tegelaste elu, keda ühendab igavene pärandivaidlusprotsess Jarndyce Jarndyce’i vastu. Mitmel häälel esitatud romaan põimub noore orvu Esther Summersoni esimeses isikus jutustusest ja autori vaatest. Kriitiliste nootide kõrval on raamat vaimukas ja rikastatud paljude veidrate kõrvaltegelastega. Ma ei hakka ütlema, et mul on teos läbi loetud, muidugi muude seas poole peal. Turvaline tunne on, kui õhemate ja vilkamate lugemiste seas ootab mammutromaan, kuhu saab aeg-ajalt kaevuda.

FILM. "Isa, ema, õde, vend". Tõnu Karjatse soovitab:

"Isa, ema, õde, vend" on Jim Jarmuschi 14. mängufilm ja võib ju karta, et nii kaua tegutsenud autor hakkab end paratamatult kordama, kuid Jarmuschi puhul on see hirm asjatu. Kolmest filminovellist koosnev teos mõjub iseseisvalt eelneva filmograafiaga võrreldes, ehkki siingi leiab juba tuttavaid motiive ja teostuslikke elemente tema varasematest töödest. Enamgi veel, Jarmusch tekitab korduvate osiste spiraali isegi novellide sees ja vahel, moodustades omaette tähenduste võrgu. End sõlme mõelda siinjuures aga mõtet pole ja see pole ka kunagi olnud Jarmuschi taotlus. Pigem püüab jaanuaris 73-aastaseks saanud USA indie-kino kroonimata kuningas elulise lihtsuse poole, lihvides iga oma filmi värvispektrit omades toonides kiirgavaks teemandiks. "Isa, ema..." lood mõtisklevad vananemise ja peresidemete üle, tahtmatult tulevad meelde Jaapani kinokunsti suurmeistri Yasujiro Ozu filmid, mis käsitlesid samu teemasid Teise maailmasõja järgses Jaapanis. Mullu Veneetsias Kuldlõvi saanud "Isa, ema, õde, vend" on oma lihtsuses samuti ajatu ja ka aktuaalne, tuues sisse 21. sajandi alguse äratuntavaid olusid, kuid rääkides peresidemetest pea kõigi elus ette tulevatel pöördelistel hetkedel. Jarmusch oskab panna vaataja aega maha võtma, mis on omakorda investeering tulevikku ja ka põhjus, miks tema filme üha uuesti vaadata. https://youtu.be/QDjTjR3ceW8?si=D7GRuoRgDlwfXWxp

TOIT JA VEIN. Kevad tärkab, nii ka uued kohad Eesti restoranimaastikul. Kadri Kroon soovitab:

• Cervo

Vanade restoranikalade Veiko Treumanni (Radio, Class jt) ja Norman Lõugi (kunagi Sfäär) uus nurgapealne tapasebaar-pizzeria-vinoteek Cervo Toompea nõlval ja Kassisaba veerel on osutunud megapopiks. Ei raatsikski kohta soovitada, tahaks ise ka tillukesse ruumi sisse mahtuda. Kõik jagatavad ampsud valmivad pitsaahjus, leti taga tekib tunne, nagu polekski Eestis: saab kokkadega juttu puhuda, teiste külalistega sõprust sobitada, toidumuljete jagamisest rääkimata. Just selline koht oli ammu Tallinnast puudu!

• Osteria Gallonero

Aastaid Rataskaevu tänaval tegutsenud populaarne Itaalia vinoteek on avanud hiljuti uksed Olevimäel. Olga, Kai, Marco ja Anna ei ole enam verinoored tegijad, neil on oma väljakujunenud fännid, kes tulevad teadlikult Gallonero oma maaletoodud Itaalia veine mekkima, lihtsalt mõnusa sumina keskel end lõdvaks laskma. Vinoteegi autentsetest maitsetest pungil antipasti-vaagen on kohustuslik valik veini kõrvale. Ja neile, kes hinnatundlikud, sobib Gallonero suurepäraselt.

• Terra Tartus ja Murimäel

Endine Gastonomist muutus välkkiirelt Terraks. Omanikeringis on veinide maaletooja (DiWine) ja fotograafina tuntud Timo Ilves. Era villas avatav restoran keskendub Lõuna-Eesti toorainele, peakokk on endiselt Karl Pajussaar, kes laiemale publikule teada "MasterChefi" proffide hooaja saatest. Villas saab olema Timo kureeritud veinikaart, mis on ühtlasi ka tema sommeljeekooli lõputööprojekt. Suveperioodil tegutseb Terra sarnase menüüga Murimäe Veinikeldris, kus Timo on samuti omanikuna tegev. Keset Otepää kandi kuppelmaastikku Murimäe terrassil klaasi veini nautimine võrdub kiire Toscana-puhkusega.

• Nomade Kaberneeme

Terje Lindau ja tema poja Kristjan Kuuma suvi möödub kahe koha vahel pendeldades Rotermannis ja Kaberneemes. Kaberneeme rannas läheb kohe lahti Nomade’i suvekoht. Menüü tähtsaks osaks saab olema koostöös kohalike kaluritega püütud päevasaak. Nomade’i brunch’i- ja kokteiliklubi kolib ka randa. Seal on täitsa mittetaunitav juua kesk lõõskavat päikest ära pudel suviselt kerget külma veini, tantsida plätadega varbavahed villi DJ-de päevapidude rütmis ning minna end vahepeal merre maha jahutama. Kõlab justkui Mehhikost tuttav Tulumi vaib.